Adam-Troy Castro “The Old Horror Writer”

Adam-Troy Castro.The Old Horror Writer. Nightmare Magazine 2016

Florida kirjanik alustas lugu nii nagu tuleks sellest üks mõnus õudus. Tegelikult jõudis ta lühikese jutu jooksul panna paika mitu pööret, nii et õudusest said vaheldumisi filosoofia, (auto)biograafia ja veel mõned žanrid.

Lugu algab nii, et minajutustaja püüaks justkui kirjastuse poolt saadetuna vana õudusjuttude autorit leida. Too elab üksinduses ja päris õudusjutu-kirjanikule sobivas jubedas majas. Läheb siis minajutustaja sisse ja asub intervjuud tegema: miks sa ei kirjuta, kus su naine on…Ja mees annab külalisele plasttopsi veega ning asub jutustama.

See on tegelikult väga muhe jutt, mis puudutab teemat, millega vast kogu kirjutav rahvas kokku puutunud on: mis saab siis, kui reaalsus on hullem kui fantaasia? Kas maailmas on valgeid laike või on kõik nii ära katalogiseeritud, et elamegi europlastikust elu?

Miks lugeda:

  • stiil on muhe ja voolav
  • iseenesest on tegu väga lihtsa konstruktsiooniga, aga nagu näha, siis töötavad need väga hästi

Miks mitte lugeda:

  • ootad tõelist, verdtarretamapanevat jubedust
  • analoogseid asju on omajagu tehtud, küll pikemalt, küll lühemalt
Advertisements

Nancy Etchemendy “Honey in the Wound”

Nancy Etchemendy. Honey in the Wound. Nightmare Magazine 12/2015

Ameerika kirjaniku etnosugemetega õudusjutt. Väikese tüdruku teismeline vend satub tühjas majas kolades õnnetusse ja ta arstist isa püüab alguses poja jalga, siis poja elu päästa. Kui haava sisse lööb põletik, saadab ema tüdruku keset ööd erakliku mustlase juurde, sest linnalegendi järgi aitab tolle mesi just sääraste hirmsate haavade korral. Tüdruk leiabki mustlase üles, saab meekärje kätte, kuid siis hakkab asju juhtuma.

Tegu on lihtsa, hästikirjutatud looga, mida on mõnus õhtuti lugeda. Väga originaalseid ideid sealt ei leia, see-eest annavad boonuse a) atmosfäär b) minajutustaja c) korralik kirjatöö.

Miks lugeda:

  • huvitab uuem ameerikamaa õudus

Miks mitte lugeda:

  • vajad teistsugust õudust

Maiuspala õudusjuttude austajatele

Tänapäeva õuduskirjandusel pole häda midagi, aga klassika vastu mõnikord ikka ei saa. Vanad majad, viskikandikutega toimetavad teenrid, sõjavägede järel käivad nõiad, hämarates ballisaalides vilksatavad varjud, õnnetud armastajad või nagisevat laeva ähvardavad koletised, kombineeritud (tihti) ilusa 19./20.sajandi alguse inglise keelega – mida veel klassikalt tahta. Algernon Blackwoodist Yeatsini välja saab sellelt leheküljelt lugeda nii tuntud kui hoopis tundmata surnud autorite jubekirjandust. Hea on see, et siin saab valida nii allžanride kui ka autorite järgi ning uute juttude avastamine on garanteeritud.