Adam-Troy Castro “The Old Horror Writer”

Adam-Troy Castro.The Old Horror Writer. Nightmare Magazine 2016

Florida kirjanik alustas lugu nii nagu tuleks sellest üks mõnus õudus. Tegelikult jõudis ta lühikese jutu jooksul panna paika mitu pööret, nii et õudusest said vaheldumisi filosoofia, (auto)biograafia ja veel mõned žanrid.

Lugu algab nii, et minajutustaja püüaks justkui kirjastuse poolt saadetuna vana õudusjuttude autorit leida. Too elab üksinduses ja päris õudusjutu-kirjanikule sobivas jubedas majas. Läheb siis minajutustaja sisse ja asub intervjuud tegema: miks sa ei kirjuta, kus su naine on…Ja mees annab külalisele plasttopsi veega ning asub jutustama.

See on tegelikult väga muhe jutt, mis puudutab teemat, millega vast kogu kirjutav rahvas kokku puutunud on: mis saab siis, kui reaalsus on hullem kui fantaasia? Kas maailmas on valgeid laike või on kõik nii ära katalogiseeritud, et elamegi europlastikust elu?

Miks lugeda:

  • stiil on muhe ja voolav
  • iseenesest on tegu väga lihtsa konstruktsiooniga, aga nagu näha, siis töötavad need väga hästi

Miks mitte lugeda:

  • ootad tõelist, verdtarretamapanevat jubedust
  • analoogseid asju on omajagu tehtud, küll pikemalt, küll lühemalt

Sam J. Miller “Calved”

Sam J. Miller. Calved.

Noore ameeriklase huvitav visioon tulevikust, kus poolustelt on jää sulanud, suure osa maailmast vee alla matnud ning põhja-ameeriklased on sunnitud vaeste immigrantidena hõljuvates linnades/ mujal maailmas läbi lööma. Loo peategelaseks on endine newyorklane Dom, kes veedab suurema osa ajast illegaalsetel laevadel jääd kaevandades. Kui ta aga puhkusele pääseb, läheb ta rootsikeelsesse hõljuvasse linna oma poega vaatama. Poiss on parasjagu raskes teismeeas ning Dom püüab toime tulla nii poja eemaldumise, ühiskonna halvakspanu (sest ta on vaene immigrant – ja sellest hakkab ka poeg aina enam aru saama, sest isal on mingi imelik aktsent küljes) ja üleüldise lootusetusega.

See on üks neist lugudest, mis on lühikesed ja keskenduvad tegelikult inimsuhetele, aga suudavad paari vihjega luua üsna tervikliku postapokalüptilise maailma oma võitjate ja kaotajatega.

Lugesin pärast veel paari tema juttu. Huvitav, kuidas mees edasi areneb. Tundub, et ta on käinud mingisugustel kirjutamiskursustel, kus öeldakse, et kirjuta asjadest, mida tead…ja sellepärast on siiamaani igas loos mingi homomees sees olnud. Kui lugusid üksikuna lugeda, siis see ei häiri, aga järjest…siis hakkab asi kahtlaseks minema.

Miks lugeda:

  • huvitab uuem ulmekirjandus
  • tahaks maailmalõpustsenaariumit
  • tahad kahte esimest pluss väga huvitavat isa-poja dünaamikat

Miks mitte lugeda:

  • ulme ei meeldi, aga lugu on esitatud sellise huvitava nurga alt, et puudustest saab rahuliku südamega mööda vaadata. Selline veidi tummisem vahepeala kerglasevõitu – või vastupidi, liiga ennast tõsiseltvõtva – ulmekirjanduse vahele