Robert Byron “Road to Oxiana”

Robert Byron. Road to Oxiana. 1937

Hirmus asi on see mustanditesse kirjutamine: arvad juba, et kõik on tehtud-nähtud-avaldatud, aga siis avastad mingi aja-ruumi kontiinumi, kus kõik mustandid vihaselt sisisevad.

Just niimoodi sisiseb mul Robert Byroni raamat. Tegu on noorelt surnud Briti kirjaniku kuulsaima teosega, kuid klassikalise “MInu”-sarja austaja peaks sellest kauge kaarega mööda käima, sest mees, kelle kohta tema sõbrad hiljem kirjutasid, kuidas ta enne surma neile ikka meeletult närvidele käis, oli suur kultuurihuviline ja “Road to Oxiana” pole selline sujuv lugemine, vaid seal vahelduvad lehekülgedepikkused kirjeldused varaemetes mošeedest, kirjeldustega, kuidas teed ei leitud üles, kui mitu kirpu ja täid öösel tapeti ja sekka ka kirjeldusi teel kohatud rahvastest,

Kirjeldused varemetest ja nende ajaloost on ülivõimsad, kui esimesest erialakeele-šokist üle saada. Siis tärkab ikkagi selline tunne nagu aukartus inimkonna ees, mis siin tänapäeva arhitektuuri ja Mustamäge vaadates kaduma on läinud. Raamatus olid minu jaoks kaks rosinat: kõigepealt sain teada väga võimsast moslemi valitsejannast, kes rahvast ohjes hoidis ja kõvasti kultuuri edendas. Naisvalitsejad pole islami kultuuris just ülemäära levinud. Teiseks on tegu ikkagi piisavalt eksootilise regiooniga, millest Byron annab kõige imelisema kirjelduse, mis mulle siiamaani näppu jäänud.

Oxiana on regioon Afganistani, Tadžikistani ja Usbekistani vahel, just Amudarja jõe ääres. Vanal ajal kutsusid kreeklased jõge Oxuseks. See on tulnud omakorda veel vanemast ajast, kui sanskriti allikad nimetasid üht sealset jõejuppi Vašhiks. Vašhi jõgi on iseenesest siiani Tadžikistanis kenasti olemas. Kõik see kokku tekitab tunde, et…tuleb ikka määramatult rohkem ilmas ringi reisida, sest peale kõikide nende “1001 New Yorgi kohvikut, mida enne surma külastada”-kohta on maailmas palju võimsaid paiku, mis pakuvad hulgaliselt avastamisrõõmu ja kus sa ei konkureeri turistide hordidega, kes endlikeppidega üksteisel silmi peast välja torgivad.

Kuna raamat on kirjutatud päevikuvormis, siis kumab sellest läbi ka autori enda karakter, kes tundub kirjapandu põhjal veidi ülbe ja ärahellitatud briti puu võsu, kes jätab külmas võõrastemajas purustatud illusioonidega ungarlase surema ning on teiste hädade vastu üsna ükskõikne. Samal ajal trotsib ta raskeid karistusi, murdes maskeerituna sisse pühapaikadesse, et nende ilu edasi anda. See on valdkond, millele kuulub selgelt Byroni armastus. Mehe enda eraelu oli ka kõike muud kui igav: kuulsa briti ülikooli geirühmitusega seostatav Byron olevat olnud hullupööra armunud “oma aja ühte külgetõmbavamasse mehesse”, noorelt surnud lingvisti Desmond Parsonsisse. Viimane ei tahtnud Byronist suurt midagi teada, sest tal oli – nagu kaasaegsed allikad seda kirjeldavad – kirglik sõprus James Lee-Milnega ja siis piiras teda ka Harold Acton, kelle jaoks ta olevat olnud “ainus tõeline armastus”.

Miks lugeda:

  • häbematu stiil, kus rohked kirbud kohtuvad hingematvate monumentidega
  • saad aimu täiesti kadunud maailmast
  • saad lugeda raamatut, mida peetakse üheks maailma parimaks reisikirjaks

Miks mitte lugeda:

  • kui sind ei sütita põhjalikud kirjeldused monumentidest, siis võib stiil esialgu ära ehmatada. Aga kõik muu, mis sinna vahele pikitud on, on seda väärt. Kui “Minu”-sarja autorid näitaksid kasvõi natukenegi seda erudeeritust, mis vana aja reisikirjanikel on, siis ma muud ei loekski. Imelik on see, et kui vanasti pidid kirjutama ilma interneti ja wikipedia abita, aga kõik raamatud olid pilgeni täis igasugu teadmisi, mis lugemise raskeks tegid – aga ka harivaks – siis nüüd, kui kõik maailma teadmine on mõne sekundi kaugusel, ei viitsita eriti asju järgi uurida. Võib-olla arvatakse, et ka lugejal on wikipedia olemas ja küll ta siis vaatab, kui tahab.
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s