Anchee Min “The Last Empress”

Anchee Min. The Last Empress. London 2008

Niipalju annab internet teada, et tegu on järjekaga: Anchee Min küttis välja ilmatu võimsa bestselleri “Empress Orchid” ja kuna see osutus menukaks ning materjali jäi üle ka, siis kribas sellele käesoleva järje. Mitte et see lugemist segaks.

Tegu on siis minu nukrast säästuversiooni-mõõtu püüdest Hiina viimase keisrinna elust sotti saada. Nukker ja sääst seepärast, et kord reisil olles nägin üht tõeliselt võimast ja head Cixi (Tzu Hsi) biograafiat, aga kuna raamat oli nii suur ja raske, mõtlesin ostmise viimase päeva peale jätta. Ja siis oli see ära ostetud. Aga siis tuli uus reis ja vaata aga vaata – väike taskuraamatu mõõtu teos vaid paari euro eest. Autori nimi kõlas ka tuttavalt ja miskipärast arvasin, et ega see ikka halb olla saa.

Aga raamatute religioonis ei tohi ära unustada, et ootused peavad olema väikesed-väikesed, muidu on pettumused nii suured-suured.

Ja tegu pole isegi halva raamatuga selle nõmedaimas tähenduses. Räägib ta Cixi elust umbes alates sellest punktist, mil vana keiser kärvab ja naine kuidagi pojast mehe tegema peab. Elu Hiina õukonnas on selline, millesugust ei taha eriti vaenlasele ka, aga kuidagi manööverdab Cixi end tippu. Taustaks on igasugused segased ajad: kui Türgi on Euroopa haige mees, siis Hiina on tema Aasia vend ja kõik tahaks temast tükikesi haugata. Jaapan ihub katanat, eurooplased on kavala diplomaatia ja veel kavalamate relvadega ukse ees. Ega see kõik polekski nii hull, aga nagu ikka, on rahvuse hädad rahvuse enda ja iseäranis ahnete ja argade valitsejate enda tehtud ja nii see laevuke sinna huku poole tüürib.

See etapp Hiina ajaloos on ülipõnev ja sellest võiks lugema jäädagi, aga Anchee Min põrutab mitmes osas lati alt läbi. Esiteks, see, et Hiina ajaloos on tegu ülipõneva ajajärguga, tean ma teistelt autoritelt, mitte Minilt, kes vihjab ohkamisi, et “jaa, mingid bokserid siin meil möllavad ja oopiumisõda oli”, aga kogu see sündmustik on ikka nii kehvasti esitatud, et jääb vägisi mulje nagu oleks tegu mingisuguse igava ja tavapärase päevaga hiinlase elus.

Olgu, pole hullu. Järelikult keskendume inimestele ja karakteritele ja maailme sellise loo, et hoia ja keela? Ka siin valmistab autor pettumuse. Lugu on kirjutatud mina-vormis (mis ei pea sugugi halb olema), aga jätab Cixist eriti saamatu naise mulje, kes ainult rahvale teed pakub, soengute ja kalligraafia üle pead vaevab ja kuidas kõik temast nagu üle sõidavad, nii et tema asjadest kuidagi aru ei saa. Kuigi mainib siis tagantjärele, et sai ikka küll, aga no kuidagi ei suutnud ta vedu võtta ja pealegi oli tal käsil hirmus uni, milles ilmutasid talle end ammusurnud sugulased. Pea kogu raamat koosneb suurest vingust ja halast ja selle loo põhjal ei saa ma küll aru, kuidas Cixi üldse sinna troonile jõudis, sest mõjub nagu mõni varajases keskeas tuttav, kes ohkab, et “nii raske on, sai juba elatud kah, nüüd olen vana, ah mis nüüd mina, lähen “Õnne 13″ vaatama”. Nii nagu ma ei näe neist tuttavatest sirguvat sütitavat rahvajuhti, ei näe ma selles raamatus naist, kes kas siis õukonda osavalt manipuleerides või neil lausa mune pihus hoides riike niimoodi juhtis, et sellest veel tänapäevalgi legende räägitakse.

Et tegu on minajutustusega, siis on teos täpselt niisama sütitav kui peategelane…ehk raamat venib nagu tigu tõrvas. Ei saanud seda teistmoodi läbi, kui pidin ta peldikusse viima – seal loed suure hädaga kõike, mis näppu juhtub. Võtan enda jaoks kaasa moraali, et hea raamatu mitteostmist pead sa kibedalt kahetsema.

Miks lugeda:

  • huvitab Hiina
  • naudid lugusid inimestest, kes “surevad kahekümneviieselt, aga maetakse seitsmekümneviieselt”

Miks mitte lugeda:

  • sest mõistlikum on aega investeerida juba samateemalisse wikipedia-artiklisse
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s