Joseph Conrad “Salakuulaja”

Joseph Conrad. Salakuulaja. LR 2001/21-24

Ukraina/poola juurtega maailmamerdel karastuse saanud autori kõige tuntum teos on vast “Pimeduse süda”, aga “Salakuulaja” temaatika on päris huvitav. Ongi nõnda, et üks keskealine mees on juba 11 aastat salakuulamisega tegelenud, etendab anarhisti ja püüab atentaate ära hoida. Siis sureb aga tema palganud saadik ja uus isand on selline noor ja kogenematu ja mis kõige hullem, tal on põrandaalustest liikumistest omad arusaamad. Paksu salakuulajat peab ta täiesti ebakompetentseks ja teeb talle ülesandeks korraldada üks mehine terrorirünnak, et “politsei tardumusest üles raputada”. Mees, kelle kodune elu pole ka teab mis kiita, hakkab loost väljapääsu otsima.

Conradi loo teeb huvitavaks just järelemõtlemise-protsess. Lugedes tundub kõik hästi lihtne ja niisama nauditav, aga tagantjärele meenuvad igasugused huvitavad nüansid: nii ühiskonna kui ka üksikindiviidide kohta. Ma ei tea, kuidas Condradi teistes raamatutes on, aga siin saavad kõige hullemini elult sugeda need, kes loo alguses eluga üsna rahul on. Rahulolematud pääsevad lausa puhtalt.

Kui ei teaks, mis aja mees on Conrad ja mis ajast lugu räägib, siis tegelikult on raamat väga, väga modernne. Pooleleheküljeline stseen, milles salakuulaja seisab uue ülemuse ees… selle peaks hoiatava näitena kleepima iga ametniku seinale.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s