Anthony Ryan “Blood Song”

Antony Ryan. Blood Song. (Raven’s Shadow seeria).

Hea eskaipismikirjandus, mis hoiab voolava sõnastuse ja karmi maailmaga pinget üleval, kuigi peale esimesi lehekülgi tuleb üle elada “mida kuradit”-tunne.

Nimelt lubataks seal mingit suurt actionit, kuidas kangelane ja tema tiim suuri tegusid korda saadavad. Algus on paljutõotav: kangelane pääseb vanglast ja asub kakluse poole teele, kaasas eluvõõras, aga kindlate mõttemustritega kirjamees. Noh, ja siis hakkab kangelane kirjamehele oma lapsepõlvest ja noorusaastatest jutustama ning see võtab põhimõtteliselt kogu raamatu enda alla,  nii et lubatud actionit ei toimu.

Küll saab aga muud. Kuigi peategelane on kohe mitmes mõttes väljavalitud mees (õige päritolu, õiged võimed, kangelase kompleks, juhiks sündinud, tapab esimesed pahad enne korralikku teismeikka jõudmist jne), võttis Ryan nõuks kõrvaltegelastega tema erilisust veidi pehmendada, nii et raamat ei mõju liialt ühemehebändina. Samas tuleb tunnistada, et kõrvaltegelastega oleks võinud ka tunduvalt rohkem tööd teha ja neile leheruumi pühendada.

Aga sisust: noor Vaelin al Sorna saadetakse üheteistaastaselt kuuendasse ordusse, mis tegeleb sõdalasmunkade väljaõppega. Raamatu vältel peab ta läbi elama atentaadikatseid ja lõpueksameid, mis võivad lõppeda (ja lõppevadki) surmaga ja hakkab koos sõprade-orduvendadega juhtima oma karistusüksuseid. Üks ettevaatamatu samm ajendab teda tegema diili poliitiliselt tugeva, kuid inimlikkusega mitte hiilgava kuningaga ja nii satub ta enese soovimata tema lõa otsa, kuhu jääb siplema raamatu lõpuni. See talle aga ei meeldi sest ta ise pole ka päris rumal poiss ning püüab end ikka kuidagi ära nihverdada, mis aga hästi ei õnnestu. Lisaks üritab teda võrgutada ilus ja ohtlikult tark printsess. Ja ta ise heidab silma ravitsejaneiule. Siis hakkavad teda vihkama mõned teised tegelased. Peale sõdalasmunkade tegutsevad raamatus ka teiste ordude pühendatud, usufanaatikud, ravitsejad ning mingi müstiline seitsmes ordu, kes tegeleb salateadmistega, “pimedusega”. Teisisõnu, on inimesed, kel on erilised võimed ja ega peategelane ka neist päris ilma jäetud pole. Siis läheb lahti päris sõda ning mitu peategelast saab surma ja osa läheb kaotsi, kuid raamatu lõpuks antakse lootust, et teises osas tuleb veel vingemat madinat ja kamaluga okultseid saladusi.

Miks lugeda:

  • üsna tugevalt kirjutatud eskaipismikirjandus
  • maailm on huvitavalt välja joonistatud
  • on lootust, et põhikarakteridega hakatakse tugevamini tööd tegema ja sellest kasvab välja tore raamat
  • raamat keskendub poliitilistele mängudele – tundub igav? Mitte siis, kui iga asi näitlikult ja verevalamisega ära seletatakse. Hea õhtul peale tööd lugeda, ei pea aju pingutama.

Miks mitte lugeda:

  • Huvitav-huvitav, millest tuleb fantaasiakirjanduse suur üksluisus: hakatakse justkui uut maailma kirjeldama, aga jõutakse ikkagi keskaegse Euroopa-Aafrika-Hiina-Põhjala juurde välja? Alguses vaatad, et ohhoo, autor püüab originaalselt mõelda – riigikesed, poliitilised konfliktid, ühiskond jne – aga siis selgub, et ei midagi uut siin päikese all…
  • Ole valmis vähemalt triloogiaks
  • Tahaksid suuremat antikangelast. Võimalik, et temast veel saab see antikangelane, aga vähemalt esimese raamatu põhjal läheb poiss ikka “hea mõõgamehe” sahtlisse.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s