Witold Gombrowicz “Neitsilikkus ja teisi jutte”

Witold Gombrowicz. Neitsilikkus ja teisi jutte. LR 2015/35-36

Raamat inimestele, kes armastavad absurdimaigulisi jutte viisakalt kõnelevatest inimestest maailmas, kus vägivald on venitatud normiks. Kes suudab kujutada parun Münchhausenit terve peatüki vältel konti pühkmehunnikus jälgimas-vooruste üle filosofeerimas või laevatekile kukkunud silma taga ajamas, saab umbes aru, millega tegu. Kui punnitada raamatule peale iroonia- ja ühiskonnakriitika prisma, kannatab seda läbi häda lugeda…muidu kipub ta jääma kõrgkultuuri pärusmaale, kus filoloogiaüliõpilased pimedatel öödel õllepudeli taga mingeid nüansse arutavad. Ühesõnaga, tekstid, mis inimese jaoks kas töötavad või mitte (ning kaine peaga pigem mitte).

Absurdikirjanduse eripäraks on see, et hästi töötab (peaaegu vaid) lühivorm. Niipea kui teksti pikemaks punnitama hakatakse, libastub autor nagu purjus külamees kiilasjääl. Gombrowiczi pluss on kirjasõna valdamine ning absurd ajastukastmes. Gombrowiczi miinuseks aga tõdemus, et inimene, kes oskab grammatiliselt korrektse lause ritta seada, pole veel suur kirjanik. Kõige paremini sai ta tööle kogumiku nimiloo – ja seegi venis minu maitsele paganama pikaks. Teiste puhul tekkis aga peale esimest lehekülge tunne nagu oleks keegi aina replayd vajutanud, aga plaat ise oli rikkis. Teisisõnu, hea pala inimesele, kes tunneb vajadust millegi erilise järele, mis maitseks nagu põhjamaade delikatess – maa sees mädandatud kala.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s