R. Scott Bakker “The Darkness that Comes Before”

R. Scott Bakker. The Darknes that Comes Before. London 2005

Kanada kirjanik, kes armastab paljusõnasust ja rasvaseid kordusi, on juba kümmekond aastat tagasi saanud maha võimsa fantasy-triloogiaga. Omaloodud maailm, milles pistavad rinda maagid, poliitikud ja sõdalased, on – üllatus -jälle sõja lävel. Teos tutvustab suurt hulka tegelasi, kellel kõigil on sõjas oma huvi või osa, kõik neist on eksootiliste nimedega, mille meeldejätmine ja omavahel sidumine nõuab teatud pingutust, sest kui kirjeldada raamatut kui malemängu, siis see raamat on hetk, mil erilist avangut tehtud polegi. Ning ega ei viitsi eriti meelde jätta tegelasi, kes midagi mõistlikku ei tee ja kes end iga paari lehkülje tagant kordavad.

Sellega jõuame raamatu nõrkuseni: “The Darkness…” on tõenäoliselt teos, mida naudib tõsiusklik fantasy-perv, kes loeb kõike, kus mõõk täriseb, maag lendab ja apokalüpsis ähvardab. Seal on palju filosoofiat, sisekaemust, 90% tegevusest toimub tegelaste peas ja stiilis “huvitav, mida küll teine minust mõtleb, kui ma seda ütlen”. Või “äkki peaks ikka midagi tegema ka…aaaga aega on selle kiire asjaga”.  Säärane lähenemine tõmbab raamatu dünaamikast päris tühjaks. Ma tean neid triloogiaid küll. On selge, et, ütleme, esimese 300lk jooksul midagi olulist ei toimu. Tutvustatakse tegelasi, tõmmatakse lugu käima… Aga see, kui esimese osa lõpuks pole ikka veel midagi juhtunud (peale selle, et oletatavad viimaste osade peategelased peale raskeid sajalehelisi rännkuid ja sisekaemust lõpuks kohtuvad), on ikka tase omaette. Kõige hullem on  see, et pole isegi aru saada, mis seal 2. ja 3. osas siis teistmoodi olema peaks. Kui otsida stiililt “Õnne 13”-le fantasy-vastet, siis jõuab Bakker oma triloogia esimese osaga üsna lähedale… Ja sealjuures ei viitsi ma isegi autori loodud maailma loogikavigadele viitama hakata.

Kokkuvõttes suhteliselt nõrk teos, mida (vähemalt selles raamatus) ei toeta ei karakteritevaheline intriig (noh, “lunastaja” ja “barbar” pääsesid vahepeal lähedale, aga nii kui hakkas ilusaks minema, tõmbas autor ka sellele paljulubavale liinile uriini peale), action, maagia (maagiat nagu oleks, aga praegu on ainult mingid unenäod, mida siis seletatakse ja usutakse, aga samas visatakse siin-seal vihjeid, et on ka midagi enamat) ega isegi lihtlabane mõõgatäristamine. Kõik meenutab pigem emode väitlusklubi, aga kuna see teos on amazonis üsna häid arvustusi saanud, annab avalikkus justkui lootust, et pärast läheb paremaks.

Miks lugeda:

  • vajad aja mahavõtmist ühes mnemotehnikate täiustamisega. Ei usu? Loe kolm peatükki, mine magama ja püüa lammaste asemel peategelaste nimesid loendada, ühes oluliste seoste, fraktsioonide, oletatava tegevusliini ja muuga…

Miks mitte lugeda:

  • on ausamat fantasyt
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s