Mia Couto “Iga inimene on omaette rass”

Mia Couto. Iga inimene on omaette rass. LR 2015/19-20

Naisenimega mosambiigi meeskirjanik Mia Couto (s.1955)  üks varasematest teostest (esiväljaanne ilmus juba 1990.aastal), mis räägib üksindusest, piiridest inimeste ja ideede vahel, Mosambiigis asetleidnud vapustustest, lihtsatest inimestest ja hõimumaagiast. Couto stiil on pehme ja unenäoliselt voolav, selline, mis kaotab piiri reaalsuse ja unenäo vahel. Mees põimib reaalsust võimalikkuse ja võimatuga ning mine võta siis kinni, kas see unenäoline element on päriselt juhtunud või tegelikkuse sümbol või hoopis midagi muud.

Couto maailm on täis poolpassiivseid tegelasi. Asjad lihtsalt juhtvad ning tegelased reageerivad alles siis, kui keegi neid utsitab või kui üldse enam kuidagi teisiti ei saa. Couto tegelane on pikaldane: olukorraga toimetulemine võtab aega, ta poriseb, karjub ja lepib uuega – ja leiab siis, et uuel pole ka häda midagi ning kui teda siis tagasi päästma tullakse, pole ta jällegi nõus liikuma. Autori inimesed ja jutud on tihti nagu maa – alguses ei saa vedama, aga kui maa väriseb, siis on tulemus kiire ja lõplik. Nagu Couto lood – küll saab vanast saapast, juuksuritöökojast juttu aetud, nii pikalt ja rahulikult, detailidega, mis vaat et ei puutu asjassegi, aga jutu lõpp on puhas kiirus, action, tulevärk, mis jääb oma ereduses püsima. On autoreid, kelle juttude esimene lause kunagi meelest ei lähe. Couto puhul ei unune vist kunagi jutu lõpp, sest kontrast eelnevaga on nii terav. See eelnev…ununeb pea kohe peale lugemist.

Teose pealkiri on autori enda eluteed vaadates päris irooniline: meest, kes ütleb, et tunneb end nii aafriklase kui ka eurooplasena, näikse hoopis Ladina-Ameerika maagilise realismi esindajad enda hulka himustavat. Tõsi, tema lugudes on piisavalt maagilisi, sürrealistlikke elemente. Aga Couto ei taha sellest midagi teada, tema ütleb, et inimesed ei saa lihtsalt aafrika hingest aru, maagia lihtsalt kuulub reaalsuse sekka. See kõlab kuidagi eestlaslikult – olgu iphone alati taskus, aga iphones peab olema tuttava nõia number ning piir üle -ja -loomulikkuse vahel on teinekord väga ähmane.

Miks lugeda:

  • huvitab Musta mandri kirjandus
  • huvitab Mosambiigi uuem kirjandus

Miks mitte lugeda:

  • lihtsad lood/ maagiline realism /Aafrika jätavad suhteliselt külmaks

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s