Paul Theroux “Great Railway Bazaar”

Paul Theroux. Great Railway Bazaar.  London 2008

Täpselt 40 aastat tagasi sai Suurbritannia ülikooli õppejõud Theroux kirjastuselt ettepaneku: kuna sa kogu aeg halva reisikirjanduse üle vingud, võta raha, tee üks reis ja kirjuta sellest ise raamat. Avanssi anti ka.

Theroux jättis oma naise ja kaks väikest last Londonisse ning istus sügispäeval rongi peale, et alustada rännakut läbi Aasia. Varustus: avanss, märkmikud ja teadmine, et kogu reis tuleb läbida rongidega Kui ta lõpuks jõulude paiku Moskvast külmunud, tigeda ja väsinuna tagasi Londonisse sõitis, oli talle kogunenud piisavalt märkmeid, et kirjutada üks reisikirjanduse klassikasse kuuluv raamat.

Juba teose alguses paneb autor mängureeglid paika. Ta ütleb, et niipea kui ta rongi peale astus, tabas teda ületamatu koduigatsus, mis temast kordagi ei lahkunud. Ta ütleb, et tal on kõrini reisiraamatutest,kus kirjeldatakse ülevate sõnadega parimaid vaatamisväärsusi, aga kus pole ridagi sellest, kuidas inimesed tegelikult elavad. Ta ütleb, et vihkab lendamist. Ees ootab marsruut Pariis-Istanbul-Teheran-India-Vietnam (ainus paik, kus ta sõja tõttu lendama pidi) -Jaapan-NSVL-London. Seepärast leiab teosest hulganisti kirjeldusi teeäärsetest raudteejaamadest, elust rongis, (kohati teravkeelseid) kirjeldusi kohalikust elanikkonnast. Kuigi Theroux’ otsib teatud mõttes tõde, selgub üsna pea, et autori näol on tegu romantikuga: kõige enam tõmbavad teda eriskummalised inimesed, veidi teise maailma kuuluvad rongid, ebatavalised kokkusattumused. Seepärast peatub ta sümpaatiaga igasugu kerjustel, agulitel, sõjapiirkondadel. Paigad, kus asi töötab nagu kellavärk ja kus pakutakse rahu ja stabiilsust, saavad üsna hävitava hinnangu osaliseks – nii nagu Jaapan. Aga kõige hullemad on siiski kohad, kus ta keeleoskus välja ei vea ning ta erinevatel põhjustel kohalikega suhelda ei suuda.

Raamatut iseloomustab huumor ja Theroux on kahtlemata mees, kes oskab igast tragöödiast anekdoodi välja võluda.

Vormist: iga peatükk kannab selle rongi nime, kus ta parasjagu viibib. Kõik jutud baseeruvad Theroux’ tähelepanekutel: kas elas ta neid sündmusi ise läbi või on tegu rongis kuuldud jutukatkega. Hiljem on Theroux’ kohta öeldud, et mees armastab hirmsasti iseennast & ümbruskonda konstrueerida, teisisõnu, talle pannakse süüks luiskamist, aga mees ise ütleb ka, et ta pole reisikirjanik, vaid kirjanik, kes reisib ja pealegi ei ole võimalik tõde kunagi üheselt edasi anda.

Miks lugeda:

  • reisikirjanduse klassika
  • huvitav lähenemine reisimisele – mitu kuud rongis pole väike saavutus
  • hea sulg ja hea huumor, kirjeldab ka kõige hullemaid seiku (lastebordellid, sõda) kergetes toonides (english understatement)
  • saab reisiinspiratsiooni

Miks mitte lugeda:

  • Jaapanit/ NSVLi käsitlevates peatükkides rauges üks kahest: kas kirjutaja ind või lugeja kannatus. Võimalik, et siiski viimane.
  • Euraasia ei huvita
Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s