Carmen Maria Machado “Descent”

Carmen Maria Machado “Descent”, avaldatud kus: Nightmare Magazine

See arvustus tuleb küll patuga pooleks, sest tegu pole raamatu, vaid lihtsa lühijutuga. Aga see-eest millisega! Machado on juba mitmel õudusjutuvõistlusel ära märgitud ning õigusega: tal on töesti naha alla pugev stiil. Alguses tundub, et asi on küll veidi külm ja kõle, aga siiski argine. Ja siis hakkab Machado vinte peale keerama, väga väikeste nippidega aina uusi ja imelikumaid vinte, nii et lõpuks on päris kõhe ja ai, kuidas see lugu ikka kõige magusama koha peal otsa lõppes! Muidu räägitakse küll, et lahtine lõpp on kole ja paha, aga tegelikult tuleb tunnistada: mitteütlemine on samuti kunst ja teatud olukordades võib lugeja fantaasia kirjaniku fantaasiale silmad ette anda – juhul, kui autor seda tajub, on säärane stiilivõte igati õigustatud (kuigi ajab natuke närvi küll).

Jutt algab täiesti igapäevaselt, aga loob paari sõnaga korraliku atmosfääri: paar keskealist naist kohtuvad raamatuklubi raames sõbranna pool, imetlevad korterit, joovad veini ja asi läheb lõbusaks. Siis aga hakkab õpetajana töötav võõrustja rääkima uskumatust nädalast, mil tema kooli toodi koolitulistamise üle elanud lapsed. Trauma, muidugi, aga kas ka midagi enamat? Ütleme nii, et kogu aeg on tunda, et vist midagi toredat tuleb – Machado riputab seinale ühe püssi teise järel. Kui see pauk lõpuks tuleb, siis on see päris kõva ja ühest väga pisikesest püssitorust…

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s