Benjamin Prado “Lumes on tühjus”

Benjamin Prado. Lumes on tühjus. Loomingu Raamatukogu 3-4/2015

On kolm sõpra: algaja kirjanik, tema sõber, kes püüab esimesele aina inspiratsiooni tekitada ning kolmas, kelle rutiinne elu on teistele inspiratsiooniks. Lugu algab kriminullina, kui minategelane teatab, et üks kolmest tappis ühe naise. Vahepeale torgatakse nii palju muud juttu, et teksti algne siht hakkab juba ära kaduma, siis leitakse punane joon jälle üles. Siin-seal on mõistujutte meenutavaid sümbollugusid, näiteks poisist, kes tappis oma venna või mehest, kes tapab töö korras tuvisid või mehest, kes hakkab vett koguma. Kõige peale jäävad kestma a)kirjaniku passiivne kirjutamistung b) sõbra manipuleerimistung ja b) kindlustusametniku soov, lõpuks elama hakata (millele annab ebaoriginaalse tõuke kena naise ilmumine).

Ah, seda raamatut ei saa korralikult lahata, ilma et lõppu ära ei räägiks – alles lõpuga asetuvad asjad oma kohtadele ja enne hägused/segased/poolmõttetud kohad saavad mõtte.

Stiililt on Prado selline korralik hispaanlane, veidike eksalteeritud, kergelt morbiidne, kohati sürreaalne, otsapidi igav, aga lõpuks paneb justkui vastutahmist hullu idee ees kummardama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s