Benjamin Prado “Lumes on tühjus”

Benjamin Prado. Lumes on tühjus. Loomingu Raamatukogu 3-4/2015

On kolm sõpra: algaja kirjanik, tema sõber, kes püüab esimesele aina inspiratsiooni tekitada ning kolmas, kelle rutiinne elu on teistele inspiratsiooniks. Lugu algab kriminullina, kui minategelane teatab, et üks kolmest tappis ühe naise. Vahepeale torgatakse nii palju muud juttu, et teksti algne siht hakkab juba ära kaduma, siis leitakse punane joon jälle üles. Siin-seal on mõistujutte meenutavaid sümbollugusid, näiteks poisist, kes tappis oma venna või mehest, kes tapab töö korras tuvisid või mehest, kes hakkab vett koguma. Kõige peale jäävad kestma a)kirjaniku passiivne kirjutamistung b) sõbra manipuleerimistung ja b) kindlustusametniku soov, lõpuks elama hakata (millele annab ebaoriginaalse tõuke kena naise ilmumine).

Ah, seda raamatut ei saa korralikult lahata, ilma et lõppu ära ei räägiks – alles lõpuga asetuvad asjad oma kohtadele ja enne hägused/segased/poolmõttetud kohad saavad mõtte.

Stiililt on Prado selline korralik hispaanlane, veidike eksalteeritud, kergelt morbiidne, kohati sürreaalne, otsapidi igav, aga lõpuks paneb justkui vastutahmist hullu idee ees kummardama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s