Hambad ja pangalaenud

„Pean vist ikka isalt raha küsima minema,“ ütles söbranna.

„Mis siis juhtus,“ uurisin vastu.

„Hambaarstil käisin. Tuleb uus hammas ehitada. Köige odavam variant maksab vot niipalju.“

„Kas ma näen seal kolme nulli? Lased omale briljandist hamba panna? Kust normaalne inimene selle raha vötab?” Natuke vähem kui kolme kuu palk, arvutasin möttes. Tavaline töökoht, möistlik palk, aga – üür ja söök ja transport. Peale nende kolme tasumist ei jää suurt midagi järele, ammugi mitte sellises suurusjärgus hambaraha.

„Köige odavam,“ kordas söbranna.

„Ida-Euroopas on odavam.“

„Vöib-olla… Aga ma panin juba aja kirja.Valutab.“

“Ja kust su isa selle raha vötab? Ta on ju pensionär?“

„Pensionist. Ja tal on säästud. Vötan laenuks. Parem ikka,kui pangast vötta,” kostis söbranna.

 

(Selles 1,3miljonilise elanikuga linnas ei suuda umbes veerand miljonit omale terveks kuuks toitu muretseda. Kui palju suurem on nende inimeste osakaal, kes omale enam isegi ühtainukest hammast lubada ei saa? Ma olen nöus, et inimesele pole eluks palju vaja. Aga hammas, tervis üleüldse – see vöiks olla inimöigus.)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s