William Dalrymple “Valged mogulid”

William Dalrymple. White Mugals: Love & Betrayal in Eighteenth-Century India”. 2002

Šoti juurtega ajaloolase& kirjaniku Dalrymplega tegin esimest korda tutvust paar aastat tagasi “Üheksa eluga”. Mehe rahulik ja kaasakiskuv stiil (lisaks suurepärasele uurimusele) jäi kummitama ning kui ma seda raamatut soodsalt müügis nägin, oli selge, et selle asja pean ma omale saama. Pea viiesaja-leheküljelisest raamatust sai umbes kaheks nädalaks tänuväärne rongikaaslane.

Sisu: 18. sajandi lõpus jõuab Indiasse noor Ida-India kompanii ametnik James Achilles Kirkpatrick. Tänu keeleoskusele (mees valdas vabalt pärsia ja hindi keelt) sai temast briti resident (saadik) Hyderabadi Nizami juures. Ta sõbrunes kiiresti kohalike võimukandjatega, sulandus sellesse kultuuri ning täitis hiilgavalt oma ülesandeid, kuni armus ühe kõrge moslemist aadliku tütresse. See skandaal, mis raputas nii kohalikku õukonda kui ka briti võimukandjaid, on aluseks Dalrymple’ nelja-aastasele uurimustööle.

Ühe traagilise armastusloo kaudu, mida tänu autori stiilile võib lugeda nagu romaani, annab raamat ülevaate sügavast mõttemaailma teisenemisest koloniaaljõudude peades. Kuidas muutusid varem nii tavalised segaabielus Indias tabuks ning said komistuskiviks noorte meeste karjääriteel? Kuidas muutusid kohalikud võimukandjad partneritest teenijateks? Kuidas mängisid inglased kohalikke valitsejaid üksteise vastu ja seeläbi kontrolli kogu India üle saavutasid? Kuidas kadus rahvustevaheline dialoog? Kuidas võttis võimust inglise “härrasrahvakultuur”, millega kolonialismi samastama oleme harjunud? Kuidas nägi välja kohalik elu hindude, moslemite ja inglaste jaoks ühes 18. sajandi India võimsaimas ja rikkaimas riigis?

Dalrynple on välja kaevanud hiiglama hulga materjali ning bibliograafia raamatu lõpus on muljetavaldav. Pole midagi paremat tugeva ajaloolise uurimustöö ja nauditava kirjandusliku stiili abielust. Seda võiks soovitada paljudele tänapäeva teadlastele, kes arvavad, et mida segasem ja kuivem, seda parem ja teaduslikum… Mina olen igatahes lihtsuse ja selguse suur sõber.

Kuigi stiil on nauditav, ei ole see kaugelti mingi lihtlausetega romaanike ning lugeja peab olema valmis paarikümneleheküljelisteks jänesehaakideks pealiinilt kõrvalliinidele ning ajaloolistele kõrvalhüpeteks mis avavad rohkem sündmuste laiemat tausta. Ühest küljest suurendab see teadmistepagasit ( ja nende jaoks, keda teema huvitab, on kõik põnev-põnev), aga võib vähendada kannatamatute isikute lugemismõnu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s