Dave Eggers “Hologramm kuningale”

Dave Eggers. “Hologram for the King” loetuna versioonis “Ein Hologramm für den König”

Kõige olulisem küsimus, mis mul seda raamatut lugedes tekkis, kõigepealt: Mida räägib minu elu kohta fakt, et selle raamatu peategelane (viiekümnendates, pankrotis, sihitu, lahutatud, tütrega usalduslikku suhet otsiv, edutu, tervisehädadega ja impotentne müügimees) on kuju, kellega ma ennast suurepäraselt samastada suudan?

Iseenesest on Eggers saanud maha globaalset majandussüsteemi ja selles möllavaid majandussubjekte kirjeldava teosega. Mis tähendab, et tegevus ise on suuremalt jaolt nüristamiseni igav… Vananev ja pankrotis müügimees Alan saab nii-öelda viimase võimaluse ning lendab Saudi-Araabiasse sealsele kuningale hologrammitehnoloogiat müüma. Kuninga ootamine on aga justkui nagu Godot’ ootamine ning kuumuse, ehitusbuumi laipade, õhku haihtuvate otsustajate ja alkoholilembeste taanlaste riigis juhtub terve rida asju, mis seda stoilist ameeriklast sisemiselt suurt kõigutada ei suuda.

Stiil on lakooniline ning põrgulikult monotoonne nagu kontoritöö ja kõige kummalisemad seigadki esitab Eggers justkui oleks tegu majandusaruandega. Saudi-Araabia esineb õige troositutes toonides, kuid iga leheküljega tundub, et tegu on pigem universaalse kõverpeegliga ning ükski lause ei lase seda unustada. Ainsateks elavateks inimesteks saab pidada vist Alani tudengist autojuhti, kes kardab, et armukese mees ta vanasse präsasse pommi paigaldada laseb ning kirurg, kes Saudi-Araabia traditsioonidest mitte midagi ei pea. Klišeed on palju, oi kui palju, aga kõige hullem sealjuures on see, et just klišee peegeldab tõelisust kõige paremini.

“Hologrammi…” oli emotsionaalselt kurnav lugeda. Iseenesest lajatab stiil ise su mütaki selili. Teisalt on kogu tegevusliin tuttav igaühele, kes vähegi suurte kontsernide kopitanud lõhna nuusutanud on. Ebamugavustunne (ühes ärritusega) poeb naha alla ning väänleb seal nagu uss…

Kriitikud on rääkinud, et “Hologramm…” on umbes sama põnev kui ülevaade maailma majandussüsteemist. Jah, see pole miski fantasy ega luule, aga mõnikord on hea lugeda midagi, mis vingerdama paneb. Reaalsuse pärast. Praegu toimuvate sündmuste taustal on see vist omaette saavutus. Muuseas, operatsioonistseen pole nõrganärvilistele. Ma ei mäletagi, et raamat kui selline oleks kunagi mu lõunasööki silitamas käinud.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s