Mark Haddon “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”

Viieteistaastane Christopher Boone avastab öisel jalutuskäigul naabri aiast vereloigus lamava puudli. Loom on hargiga läbi torgatud ning poiss otsustab mõrva uurima hakata. Tal on sealjuures väike probleem: matemaatikageeniusest noorukil on aspergeri sündroom. Ta ei oska valetada ning suudab inimeste käitumist ainult vähesel määral tõlgendada. Ja ta vihkab puudutusi nagu politsei peagi omal nahal tunda saab… Kuid Christopher ei anna alla ning peagi jõuab ta palju suurema juhtumi jälile.

See oli üdini armas raamat, just omapärase jutustaja tõttu: see on üles ehitatud nagu peategelase enda kirjutatud raamat, mistõttu avaneb unustamatu pilk aspergeri sündroomi põdeva poisi ellu. Siin räägivad paljud peatükid teadusest ja matemaatikast. Ja paljud poisi igapäevaelust. Kuid huvitav on “Kentsakas juthum…” just sellepärast, et suurem osa jutustatakse pigem nende sõnade kaudu, mis jäävad kirja panemata. Selles raamatus on lugeja peategelasest kümme miili ees ning mõistab tema poolikult esitatud seoseid lennult – just seetõttu, et poiss pole võimeline emotsioone mõistma, aga pea kõik raamatus asetleidvad sündmused on tõlgendatavad suurte (ja kurbade) emotsioonide kaudu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s