“Geto” Volkstheatris

Mõnikord tuleb end sundida häid asju tegema. Kuigi teatrimõtted käisid juba mitu nädalat peas ringi ja ei lasknud kuidagi lahti, viis alles kihlvedu piletite otsmiseni.

Asi iseenesest lihtne: üks aasta, kaks teatrihuvilist. Igaüks peab määratud kuul etenduse välja otsima. Raskendava asjaoluna ei tohi need etendused olla samast teatrist ning alati peab olema võimalus soetada tudengipilet.

Mulle sattus jaanuar. Kuna kihlvedu jõustus alles kahekümnenda paiku, oli asjaga kiire. Tahtsin alguses „Onu Vanjat“, aga seal hakkasid piletihinnad alles määramatutest kõrgustest pihta ning üks teine, ajaliselt sobiva tüki sisu peletas juba kaugelt ära. Seepärast kiikasin Volkstheatri suunas ja päevad aina kulusid. Lõpuks oli valida vaid kurva ja veelgi kurvema etenduse vahel ning tudengipileti olemasolu otsustas „Geto“ kasuks.

Mina ei kahetse. Iisraeli kirjaniku Joshua Soboli 1984. aastal ilmunud raamatu põhjal tehtud etendus oli üks parimaid inimloomuse peegleid mida ma kunagi laval näinud olen. Etenduses oli nii palju kihte ja rosinaid ajaloohuvilistele, et tervet etendust kokku võtta püüdes väänleb ta käes nagu kaleidoskoop ning ühtset pilti sealt välja ei tule. Kuid nagu kaleidoskoobis, on ilmuvad värvid ja mustrid alati kütkestavad.

Šüžee järgmine: Käsil on Teine maailmasõda. Sakslased on Vilniuses geto sisse seadnud, aga venelased on kohe-kohe sinna jõudmas. Vaid paari nädala eest panid sakslased toime järjekordse massimõrva. Getos, kus alguses elas 75.000 juuti on järel napilt 16.000. Allesjäänud juudi kogukond pole sugugi ühtne ja igaühel on omad eesmärgid, oma moraal. Geto ülevaatajaks määratud juut Jakob Gens püüab vahendeid valimata võimalikult palju juute päästa – ning on selleks sunnitud väiksemat osa ohverdama. Seda ülimalt vastuolulist kuju valiti mängima mees, kes on küll väga hea, kuid rollile vajalikku sügavust päris hästi anda ei suuda. Koonduslaagrist vabastatud teatritrupp, kes lubab endale kõigest hoolimata „kunstilisi“ vabadusi, on psühhopaatlike joontega jazzihuvilisest gestaapojuhi peksupoisiks. (Näitleja Pascal Fliggi valitud stiil meenutas kangesti ühte teist natsijuhti „Inglorious Basterdist“.) Ärihuviline juut Weissgott teeb natsidega diili, mille läbi ta meeletult rikastub. Juudist haiglajuht teeb ettepaneku vanemad ja haigemad suhkruhaiged surema jätta, et noorematele või peredega haigetele rohkem insuliini jaguks. Juutidest koosnev politseijõul pole erilisi probleeme juutide tapmisega – „Kui me seda nagunii tegema peame, kas pole siis vahet, kuidas?“, küsib üks politseiülem, kui ta Gensi arvates liiga palju rõõmustab…

Selles etenduses on palju moraali ning õuduseid näidatakse pigem karakterite kui tegude kaudu. Võib-olla seepärast on tegevus veidi liiga veniv (etenduse esimene pool oli peaaegu piin, paljudest headest asjadest hoolimata, teine sai oma õige – kuid see-eest natuke ülejala mängitud – hoo sisse).

Mulle etendus meeldis – sest lugu ise oli selline, mis inimloomuse erinevad aspektid välja tooma pidi. Lisaks kõik need rosinad nagu vanad natsilaulud (mille lavaletoomine siiamaani raskustega seotud on ja ma oleksin andnud palju, kui oleksin saanud näha publikus reaktsiooni näitlejate perspektiivist, kui „Deutschland, Deutschland über alles…“ kõlama hakkas. Pimedas oli palju piinlikku nihelemist ja vingerdamist.), vastuolulised isiksused, küsimused, millele ühest vastust anda pole võimalik, hullumeelne loogika – see on lihtsalt hea. Lavakujunduseks valitud riidehunnikutel oli samuti oma võlu. Natuke rohkem sügavust poleks paha teinud, aga kui asi suudab mõtlema panna, siis ei saa vist liiga palju vinguda.

Kuid ühe võimsama mulje jättis hoopis üks teine, tahtmatult tekkinud stseen. Kui kaht noort juuti mõrva eest üles pooma hakati, helises saalis telefon. Kui nokia tune pikalt kahe mehe viimseid tõmblusi saatis, ei saanud ma üle tundest, et tegelikult ongi see sümboolne vastus igavesele küsimusele, kuidas julmus alguse saab…

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s