Vene muinasjutud

Kunagi muretsesin omale keeleõppe eesmärgil venekeelsed muinasjutud. Hea rongis lugeda. Pealegi olen ma jätkuvalt veendnud, et see, kes suudab arhailisest muinasjutukeelest läbi murda, saab ka tänapäevakeelega hakkama. Kui saavad selgeks igasugu vanad tööriistad ja ammukadunud väljendid, siis peaks tänapäevane keel, mis uksest ja aknast sisse trügib, niisama lihtsalt pähe voolama nagu vandesõnad. Mis mulle selle väljaanda puhul silma hakkas, olid üllatavalt hakitud, modernsed lõpud. Oli küll sedasama “käisin seal peol ja sõin-jõin”-lauset ka, aga kui Loll-Ivan kullakoormaga koju tuli, ütles ta isale vaid “Sähke, kuld.” ja oligi lõpp.

Kõige rohkem meeldis mulle aga seebiooper lind-Finistis. Sulest pudenenud noormees miilustab neiuga, siis aga ei oska ühel ööl läbi kindlustatud akna tuppa tulla, teeb omale viga, solvub, läheb ja abiellub teise naisega. Neiul otsib truult Finisti taga, lööb ta uuelt naiselt üle, mees rõõmustab – hakkaski uuega igav -, noored põgenevad ja abielluvad. Õnnelik lõpp. Meenutab natuke seda “Vesi elevantidele”-saagat: mitte just Adonise välimusega mees halastab vaesele poisile, võtab oma juurde tööle, toidab ja katab. Ja mis ta selle eest saab? Poiss lööb naise üle ja surma saab mees veel pealekauba. Õnnelik lõpp, rahvas on pöördes ja käib kinodes vesistamas…

_

Viimase aja rongisõidu tipphetk oli see, kui nägin noort firmariides ja moodsalt põlvedeni lastud teksadega türgi päritolu kääbust, kes üle rongi telefoniga oma vallutustest rääkis.

Või siiski see õhtune sõit, kui pime naine telefonis sõbrannaga nii kõvasti suhteprobleeme arutas, et ei kuulnud, kui rongijuht ütles, kummalt poolt välja minna. Abivalmis rahvas talutas õige ukse juurde. Viimasel ajal on inimesed, kes rongis telefoni ei lõuga ja samal ajal kätega lennuharjutusi ei tee tunduvalt vähemusse jäänud. Mul on kahju vaid vanainimestest, kes telefoniasjadest palju ei jaga… Tavaliselt näeb see rongis välja niimoodi:
“Oota, ma ei saa praegu sellest[sisesta mingi suvaline isiklik teema] rääkida, inimesed on ümberringi,” sosistavad memmed, haaravad oma asjad ja liiguvad rongi tühjematesse nurkadesse…et seal ülikõva häälega oma jutud maha rääkida.

 

Järge ootab Neil MacGregori “Maailma ajalugu 100 objektis”.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s