Kui palju maksab internetis inimelu?

Kui internetis Tori (The Onion Routing) kasutada, vöib rahulikult ka köige valgustkartvamate lehekülgedeni jöuda. See on vast ainus osa internetist, mille kohta vöib öelda öigusteta ruum, pimevörk (dark web), kuna “sibulat” kasutades pole mitte kellelgi vöimalik kasutaja käike jälgida. Tavaliselt jääb igast sammust internetis digitaalne jalajälg. Juhtud näiteks otsima öigusabi. Vöi vajad meditsiinilist nöu. Küsid ehk google´s otse: Mida teha, kui üüri maksta ei jöua? Ja tösi, sa saad kohe miljon vastust. Ehk on sul otsimise ajal ka facebook avatud? Vöi möni muu sait, mis “küpsiseid” kasutab – nad vöivad sinna järje vahele panna ning tulevikustsenaarium vöib olla lihtsalt see, et hakkad saama spämmkirju teemal “odavad advokaadid” ja “teeni päevas tuhat eurot”. Siin tuleb appi tor – kui arvutisse on see programm installeeritud, on igasugune jälitustegevus vöimatu, kuna see süsteem “vahetab” kogu aeg asukohta. Sellele, kes seda üürivölgnikku piiluda proovib, tundub, et too asub korraga Venemaal, Ugandas vöi Kolumbias.

“Sibul” annab suurepärased vöimalused pahalistele. Näiteks on öiguskaitseorganitel praktiliselt vöimatu internetist maha vötta Siiditee-lehekülge – suurimat narkootikumide online-turgu. Pöhjus – lehekülje haldajad kasutavad “sibulat” ja mitte keegi ei tea, kes selle tulusa äri taga on. Sama kehtib relvade, löhkeainete ja muu sellise kohta. Pimevörgus leidub muuhulgas terve rida palgamörvareid, kes oma “teenust” avalikult välja pakuvad. “Süddeutsche” töi möne aja eest ära ühe mehe hinnakirja: tavainimene 20.000, ajakirjanik 65.000 ja tähtis valitsusametnik kuni 200.000 Eurot. Austria palgamörtsukatega vörreldes päris kröbe hind – nood teevad töö ära palju väiksema raha eest (vähemalt seda väidavad igasugu pettusi näinud kindlustusseltsid). Mis rahasse puutub, siis avab uus digitaalne ühik “bitcoin” jälle suurepärased vöimalused rahapesuks.

Mida rohkem ma elu kriminaalse poolega kokku puutun, seda enam tunnen vajadust süvendatud arvutiöppe järele, et end internetis igasuguste petiste eest kaitsta. Eesti, mis liigub aina enam digitaalse riigi suunas, peaks tegelikult oma rahvale regulaarseid koolitusi/infopäevi korraldama. Teemadeks kasvöi “kuidas kaitsta end internetipangas”, “kuidas mobiilimakse vöib avada su pangakonto pättidele”, “kuidas kaitsta oma arvutit”, “identideedivargus”,  “mida teha, kui juhtub jama” ja nii pöhimötteliselt viimsepäevani välja. Ja teglikult päris pönev küsimus – kes siis ikkagi vastutab, kui mingi jama tekib? Praegu vastutab praktiliselt igal juhul kasutaja… Internet mängib aga tänapäeval elus nii suurt rolli, et inimesed ilma teatud oskusteta sellele ligi lasta on umbes sama, kui sülelapsele laetud relv kätte anda. Mul on kuidagi tunne, et Eesti on liikumas  ikka mööda oma traditsioonilist Eesti teed: luuakse suurepärane infrastruktuur, mida inimesed oskamatusest ei kasuta vöi hoopis valesti kasutavad. Ehk siis meie tuntud “tahtsime parimat, läks aga nagu alati, halvemaks”- rada. Tegelikult poleks ju palju vaja, et eestlasest köige teadlikum internetikasutaja teha.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s