John E.Mack “A Prince of our Disorder.The Life of T.E.Lawrence”

August on märkamatult mööda läinud ning minust peaaegu kogu elumahla välja pigistanud. Kuum ilm ja kokkuvöttes 12-tunnised tööpäevad ei ole päris minu rida. (Eile öösel kella kaheteistkümnest kirjutasin veel artiklit ühe uue kahjude arvestamise meetodi kohta…ilmselgelt ei ole ma enam terve möistuse juures.) Kogu eelneva tulemusena ei jöudnud ma isegi rongis midagi muud teha kui tuima näoga tuttava maastiku möödumist vaadata. Aga hüva, mis sinna ikka parata, elu on selline. Hea seegi, et löpuks ühe suuremat, paksemat ja tösisemat kirjandust esindava raamatu läbi sain.

John E.Mack “A Prince of our Disorder.The Life of T.E.Lawrence” on kirja pandud 1976.aastal ning Mack sai selle eest Pulitzeri preemia. Teos ise on siiamaani üks olulisemaid allikaid T.E. kohta. Negatiivsema poole pealt mainin parem kohe, et tegu on eelköige autoriga, kes üle köige näib armastavat kuiva stiili ning kes paneb rohkem röhku psühhoanalüüsile kui seoste leidmisele erinevate sündmuste vahel. Sellest hoolimata…

Thomas Edward Lawrence (1888 – 1935) on üks kahekümnenda sajandi värvikamaid isiksusi, keda peamiselt mäletatakse tema kangelastegude pärast araabia maailmas. Ta sündis abieluvälisest suhtes ühte vördlemisi hästi kindlustatud perre. T.E. isa (kuulus alamaadlisse) oli oma laste uue öpetajannaga Iirimaalt plehku pannud ning naine keeldus lahutust andmast. Sellepärast elas paar küll koos nagu mees ja naine, viimane kasutas isegi mehe perekonnanime, kuid vallassuhte plekk oli perekonna viiel poisil siiski küljes. Tollale ajale iseloomulikult oli näiteks T.E-l hiljem ülikoolis raskusi ühiskonda sulanduda ning Mack pöhjendab selle faktiga ka mehe hilisemat iseloomu. Igahtahes ei pidanud perekond erilist puudust kannatama ning T.E sai omale lubada nii jalgrattareise Prantsusmaal kui ka ajalooöpinguid Oxfordis. Noore mehe huvi arheoloogia vastu viis ta öige pea Süüriasse (kus ta muuhulgas kohalike pättide käest peksa sai) ning siis Carchemishi (Türgi-Süüria piiril asuv hetiidi linn) väljakaevamistele, kus ta muuhulgas Gertrude Belliga kohtus. Hoolimata oma väikesest kasvust ja introvertsusest oli ta araablaste seas uskumatult populaarne, sest ta oskas keelt ning probleeme osavalt lahendada. Näiteks ähvardas kord üks kohalik pealik inglise arheoloogiaekspeditsiooni salamörvaga, kuna inglased olid tema poja looderdamise pärast meeskonnast välja arvanud. Enamik inglasi pooldas köva käe poliitikat, aga Lawrence ütles, et ajab asja ise korda. Ta lasi pealikule teada anda, et kui too oma käe inglaste vastu töstab, siis teevad nood pealikukujulise nuku, panevad sinna pealiku juuksed sisse ning torkavad keskööl nöela läbi selle südame. Ähvardused löppesid kohe…

Esimeses maailmasöjas ässitas Lawrence araablasi türklaste vastu üles ning aitas araabia riikide loomisele kaasa, oli heades suhetes paljude oma aja suurmeestega ning jälestas körgemaid ameteid. Macki sönadega: Lawrence´l oli haruldane anne, oma soove teiste (körgemalseisvate) inimeste läbi täide viia. Näiteks olid hilisemad öhuväe reformid suures osas tema visandatud, kuigi ta seal kunagi körgematele kohtadele ei töusnud. Ehk mis me sellest öpime: hea positsioon ei ole sugugi märk elus edasijöudmisest. Suurem osa neid mehi, kes Lawrencist omal ajal rikkamad/kuulsamad/paremal positsioonil olid, on tänaseks edukalt unustatud. Hulga parem on rahulikult ja hästi oma asju nikerdada, küll siis löpuks ajalooraamatutesse välja jöutakse.

Masohhist, “Seitsme tarkuse samba” autor, Homerose tölkija, rahvuskangelane, arheoloog ning igavene poissmees – Lawrence väärib nii ehk naa kohta ajaloos.

Miks raamatut lugeda:
– pönev isiksus
– korralik uurimus (Mack küsitles muuhulgas perekonnaliikmeid, tuttavaid, söpru), head faktid
-saab huvitavat infot araabia riikide tekke, Esimese maailmasöja, inglise poliitika, arheoloogia ning eelköige Lawrenci kohta

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s