Viktoria Tokareva “Õnnelind”

Pealkiri sobib hästi kokku raamatu leidmislooga. Sest kas pole mitte õnn, kui sa mööda talviseid prantsuse kvartali tänavaid kõndides ühte pealtnäha pisikesse raamatupoodi satud. Ja kas pole mitte veelgi suurem õnn, kui  selgub, et esiteks on poes suurepärane valik, mille üle tuntumad ketid kadedusest roheliseks läheks ja teiseks käib parasjagu aktsioon „Kõik raamatud poole hinnaga!“. Siis peab juhust kasutama ning midagi ebatavalist koju kaasa viima.

Viktoria Tokarevast ei olnud ma varem midagi kuulnud, kuid lähemal uurimisel selgus, et tegu on 1937. aastal sündinud vene autoriga, kel on ette näidata nii filmialaseid kirjatükke kui ka lühijutte, mille laadi võrreldakse vanameister Tšehhovi endaga.

Raamat räägib kaunist vene tüdrukust Nadkast, kes hea elu otsinguil proovib läbi sakslased, prantslase, vene pankuri ja vene poliitiku ning jõuab lõpuks ikka omaette äratundmisele, mis tema jaoks see õige hea elu on. Paralleelselt saab teha kiirkursuse umbes viimase neljakümne aasta jooksul vene ühiskonda tabanud muudatustesse.

Iseenesest on see üks viimase aja kiiremaid lugemisi, sain selle suuresti rongis loetud, sest oma ligi kolmesajast leheküljest hoolimata on raamat kirjutatud peamiselt lühikeste lihtlausetega, mis on seedimiseks teatavasti need lihtsamad. Justkui kapsas – lased lihtsalt endast läbi.
See pole sugugi halb ajaviiteromaan. Hõlbuelu otsijatele moraali ei loeta, vihjatakse vaid vana tõde, et õnn soosib tugevaid ja julgeid.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s