Juhani Aho “Üksi”

Löpuks ometi vana hea eestikeelne kirjandus! Ma olen praegu nagu väike laps kommipoes ja loen valimatult köike, mida kätte saan ja natukenegi huvitav tundub. Hetkel olen sukeldunud traditsiooniliselt Loomingu Raamatukokku.

Soome kirjandusest pole ma eriti teadlik. Kunagi lugesin läbi kohustusliku „Seitse venda“ , mis polnud sugugi halb, aga kokkuvöttes tundub soomlaste stiil liiga eestlaslik ja „oma“ ehk siis suuremas osas rusuv ja masendav (mitte segamini ajada sügavusega). Loomulikult on ka seal muhedaid kirjanikke, aga ma pole neid veel avastanud.

Juhani Aho  (1861 – 1921) kuulub soome kirjanike kullavaramusse ja on üks sealse rahvusliku kirjanduse loojatest. “Üksi” on tema tugevalt autobiorgraafiliste sugemetega lühiromaan sellest, kuidas ta oma söbra öde (kellest hiljem sai Sibeliuse abikaasa) kosida püüdis, korvi sai, depressioonis Pariisi söitis ja seal meeleheitest (ja et ikka kange mees olla) jöuluöö prostituudiga veetis  ja siis nukralt oma vanapoisitulevikku ette kujutas. Ladus, hea keelekasutus (mönus vanaaegne rütm), palju tundlemist ja sisevaateid, hea looduskirjeldus, tekitas omal ajal Soomes suure skandaali. Mees ise leidis aga aasta pärast korvi saamist uue naise ja elas tema ja tema öega pönevat kolmikabielu.

Nüüd aga uue raamatu juurde. Aega on vähe, lugeda aga palju.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s