Juhani Aho “Üksi”

Löpuks ometi vana hea eestikeelne kirjandus! Ma olen praegu nagu väike laps kommipoes ja loen valimatult köike, mida kätte saan ja natukenegi huvitav tundub. Hetkel olen sukeldunud traditsiooniliselt Loomingu Raamatukokku.

Soome kirjandusest pole ma eriti teadlik. Kunagi lugesin läbi kohustusliku „Seitse venda“ , mis polnud sugugi halb, aga kokkuvöttes tundub soomlaste stiil liiga eestlaslik ja „oma“ ehk siis suuremas osas rusuv ja masendav (mitte segamini ajada sügavusega). Loomulikult on ka seal muhedaid kirjanikke, aga ma pole neid veel avastanud.

Juhani Aho  (1861 – 1921) kuulub soome kirjanike kullavaramusse ja on üks sealse rahvusliku kirjanduse loojatest. “Üksi” on tema tugevalt autobiorgraafiliste sugemetega lühiromaan sellest, kuidas ta oma söbra öde (kellest hiljem sai Sibeliuse abikaasa) kosida püüdis, korvi sai, depressioonis Pariisi söitis ja seal meeleheitest (ja et ikka kange mees olla) jöuluöö prostituudiga veetis  ja siis nukralt oma vanapoisitulevikku ette kujutas. Ladus, hea keelekasutus (mönus vanaaegne rütm), palju tundlemist ja sisevaateid, hea looduskirjeldus, tekitas omal ajal Soomes suure skandaali. Mees ise leidis aga aasta pärast korvi saamist uue naise ja elas tema ja tema öega pönevat kolmikabielu.

Nüüd aga uue raamatu juurde. Aega on vähe, lugeda aga palju.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s